Kõne tunnetusliku funktsiooni areng


Kõne tunnetusliku funktsiooni areng on tihedalt seotud lapse vaimse kasvatusega, tema tajude, mõtlemise ja tegevuse arenguga. Uue informatsiooni, uute tundmuste ja teadmiste edasiandmiseks peab sõna avama iga eseme, tema omadused ja kvaliteedi. Sõna, mida ütleb alguses täiskasvanu, hiljem laps, peab olema lapsele arusaadav, lahti mõtestatud ja kutsuma mälus esile eseme või tegevuse vastavad omadused. Tundmatute…

Mängud-dramatiseeringud KES ÜTLES NÄU


Kes ütles näu V. Sutejevi muinasjutu „Kes ütles näu” mängimiseks-dramatiseeringuks valitakse neli episoodi: kutsikas kohtab kukke, kutsikas kohtab koera, kutsikas kohtab konna ja kutsikas kohtab kassi. Ettevalmistav etapp – tutvumine muinasjutu tegelastega. Eesmärk. Tutvuda muinasjutu tegelastega – koeraga, kukega, kassiga, konnaga, tekitada positiivseid emotsionaalseid suhteid, täpsustada ettekujutusi neist loomadest, õpetada neid kujutama (võtta endale elementaarne…

Mängud-dramatiseeringud. KAKUKE


Mängud-dramatiseeringud Mängud-dramatiseeringud erinevad eeltoodud mängudest oluliselt. Lapsed peavad mõistma mängu sisu, jätma meelde tegevuste järjekorra ja kõnematerjali, mille abil nad peavad suhtlema. Mängud-dramatiseeringud muutuvad ehtsaks alles siis, kui sisu on lapsele mõistetav ja ka emotsionaalselt vastu võetud. Tingimata on vaja lapsi ette valmistada tegelaste kujutamiseks, õpetada kõnematerjali mõistma ja jäljendama, luua toimuva suhtes positiivne hoiak.…

Kõnemängud sõrmeliigutuste saatel


Paat Eesmärk. Õpetada lapsi matkima täiskasvanu käteliigutusi, kujundada huvi oma tegevuse kõnega saatmise vastu. Vahendid. Plastmassist paat. Mängu käik. Õpetaja juhib laste tähelepanu paadile ja ütleb, et käed oskavad väga palju teha. Täna hakkavad lapsed oma kätega mängima. Õpetaja räägib: „Vaata hästi tähelepanelikult minu käsi ja tee samasuguseid liigutusi.” Sõnad/Tegevus Teeme ühe väikse paadi, Lapsed…

Kõnega kaasnevate liigutuste arendamise mängud


Kõne kujunemise protsess sõltub lapse kogu liigutussfääri arengust. Liigutusanalüsaatori lülitatus kõnetegevusse soodustab artikulatsiooniaparaadi täiustumist ja häälereaktsioonide arengut. Artikulatsiooniaparaadi ja artikulatsiooniliigutuste treening soodustab algsete kõnevormide, s.t korduvate silpide ja sõnade rütmilise struktuuri omandamist. Samal ajal soodustab kujunev rütmitunne luuletuste tajumist ja jäljendamist, kus koolieeliku jaoks on peamine rütmi domineerimine intonatsiooni ja teiste kõne komponentide üle. Süsteemsed…

Kõnearendusmängud ja -harjutused


Tavapäraselt areneval lapsel hakkab kõne varakult kujunema. Lalina ajal kujunevad foneemikuulmise eeldused, areneb artikulatsiooniaparaat, täiskasvanutega suheldes rikastub passiivne sõnavara. Reeglina ilmuvad esimese eluaasta lõpuks esimesed sõnad, teise eluaasta lõpuks kujuneb fraas. Arenguprobleemidega lapse kõne areng jääb maha juba esimestest elukuudest alates, varases imikueas. Edaspidi see mahajäämus suureneb. Selle tulemusena pole tal koolieelse ea alguseks välja…

Ümbrusega tutvumise mängud


Ümbrusega tutvumise mängude ja tegevuste peaülesanne on ümbritseva tegelikkuse mitmesugustest esemetest terviktaju ja kujutluse kujundamine. Ümbrusega tutvumine rikastab lapse meelelist kogemust, õpetab olema tähelepanelik selle suhtes, mis tema ümber on, vaatama ja nägema, kuulama ja kuulma, katsuma ja tundma. Meelelise kogemuse rikastamine on vahetult seotud tunnetuse arenguga – aistingute, tajude ja kujutlustega. Õigete kujutluste tekkimisel…

Näitliku-kujundilise mõtlemise areng


Näitliku-kujundilise mõtlemise olulisim külg on oskus tegutseda mõttes, opereerides kujutlustega. Näitliku-kujundilise mõtlemise algetapid on tihedasti seotud tajuprotsesside arenguga. Tajuülesannete lahendamise käigus kulgevad tajuprotsessid tihedas seoses kujutlustega. Et valida näidisele vastavat eset teiste hulgast, on tingimata vaja omada selget kujutlust näidisest. Oskus kujutada eset ette nii, nagu seda on tajutud, on näitliku-kujundilise mõtlemise alus. Laste arendamine…

Põhjusliku mõtlemise elementide areng


Põhjusliku mõtlemise elementide areng Tegevuses puutuvad lapsed kokku füüsiliste nähtustega, kuid tavaliselt ei mõtesta nad lahti seda, mida nad näevad. Huvi nähtuste ja nende põhjuste vastu tekib lapsel siis, kui sündmuste tavaline käik on häiritud. Teiste sõnadega – huvi nähtuste põhjuse vastu on orienteerumisreaktsioon. Sellepärast on põhjusliku mõtlemise arendamise mängudes ja harjutustes vaja luua situatsioone,…

Kaheosaliste ülesannete täitmine


Kaheosaliste ülesannete täitmine Kaheosaliste ülesannete lahendamisega näitlikult-praktiliselt puutuvad lapsed kokku siis, kui tegevusse lülitatakse vahe-eesmärk, kui abivahend ei asu vahetult lapse vaateväljas. Selle vahendi saamiseks tuleb lahendada lisaülesanne: kas valmistada vahend ette (vabastada liigsetest detailidest, puhastada ära) või teha vahend kui tööriist valmis. Sel juhul võib laps vahe-eesmärgi mõjul kõrvale kalduda ja unustada peaeesmärgi. Lapse…