Mängutööriistade kasutamine Mängutööriistadega mängimine kujundab laste liigutuste koordinatsiooni. Nad õpivad nägemise abil hindama esemetevahelist kaugust ja sellele vastavalt vahenditega tegutsema. Neil areneb silmamõõt, visadus ja sihikindel tegutsemine. See kokku on aluseks lihtsamate tööoskuste kujundamisele. Laste arendamine ja õpetamine didaktiliste mängude abil Aed maja ümber Eesmärk. Õpetada kasutama mängutööriistu, jätkata eseme kui eesmärgi ja eseme kui…
Abivahendite kasutamine esemete omadusi arvestades Järgnevad mängud on suunatud probleemsituatsioonile iseseisvalt lahenduse leidmise kujundamisele abivahendeid kasutades, võttes seejuures arvesse olukorra iseärasusi ja kasutades vastavaid tegutsemisviise. Erilist tähelepanu pööratakse proovimismeetodile kui ülesande praktilisele lahendusviisile. Laste arendamine ja õpetamine didaktiliste mängude abil Arva ära, mis torus on Eesmärk. Õpetada vastandama eseme kui eesmärgi ja eseme kui vahendi…
Ümbrusest leitavate abivahendite või riistade kasutamine Esimesel aastal tutvuvad lapsed esemete ja vahenditega, millel pole kindlat funktsiooni. Neid asju saab samuti rühmitada. Lastele tuleb selgeks teha: selleks et kätte saada kõrgel olevat asja, tuleb leida asi, mille peale saab ronida (tool, pink, tumba jne). Kui mänguasi on kuskile veerenud või sattunud prakku, tuleb leida kepitaoline…
Vaateväljas olevate abivahendite ja tööriistade kasutamine Selle alajaotuse mängud tutvustavad lastele mitmesuguseid ümbrusest leitavaid abivahendeid (tööriistu) ja nende kasutamise võtteid probleemsituatsioonis. Laps peab nägema esemete seoseid, mis aitavad tal selles olukorras tegutseda. Mänge tuleb korraldada nii, et iga laps saaks alguses täita ülesannet iseseisvalt, seejärel jälgida teiste tegevust ja üldistada saadud kogemust. Sellepärast asuvad lapsed…
Näitliku-praktilise mõtlemise areng Sündides ei ole lapsel välja kujunenud mõtlemisvõimet. Esimesed mõtlemisprotsessid tekivad tal ümbritsevate esemete omaduste ja suhete tunnetamise, nendega tegutsemise ja tajumise tulemusel. Järelikult on taju ja mõtlemise areng ühtne tervik. Esimesed lapse mõtted on praktilised, tegevusega seotud. Seda väga varast mõtlemisvormi nimetatakse näitlikuks-praktiliseks ja see soodustab teiste, keerulisemate – näitliku-kujundilise ja sõnalise…
Üleminek tajult näitlikule-kujundilisele mõtlemisele ja loogilise mõtlemise elementidele Rääkides üleminekust tajudelt näitlikule-kujundilisele mõtlemisele, käib jutt tajutu taastamisest kujutluses ja nende kujutlustega opereerimisest. Niisugune taastamine areneb ja ilmneb lastel mitmesuguste tegevuste käigus. Kujutlusi esemetest, esemete ja nende osade omadustest ja suhetest kutsuvad esile sõnad või vastavate kujutiste näitamine ja need võivad omakorda saada joonistuse, voolimise, konstrueerimise või…
Mõtlemist arendavad didaktilised mängud ja harjutused Lapse varase ja koolieelse ea kogu tunnetustegevus on seotud tema praktilise tegevuse ja ümbritsevas keskkonnas orienteerumisega. Ka mõtlemise areng on selles vanuses seotud lapse praktilise tegevusega ning ümbritseva keskkonna esemete omaduste ja suhete tajumisega. Mõtlemine areneb kahes suunas. Üks tee läheb näitlikult-praktiliselt näitlikule-kujundilisele ja loogilisele mõtlemisele. Teine tee on…
Maitsetundlikkuse arendamine Laste arendamine ja õpetamine didaktiliste mängude abil Arva ära, mida sõid Eesmärk. Tutvustada lastele mitmesuguste toitude maitseomadusi. Vahendid. Apelsin, sidrun, kandik, alustass, lina, silmade side. Mängu käik. Õpetaja ütleb lastele, et täna hakkavad nad ära arvama, mida nad sõid, kas apelsini või sidrunit. Ta lõikab laste nähes need puuviljad lahti. Üks laps kutsutakse…
Kõnekuulmise areng Kõnekuulmise arendamises liigub töö eristamiselt ja äratundmiselt tajudeni ja kujutlusteni, kuulmise ja nägemise abil tajutavast kuulmistajuni. Sõna tajumine kuulmise ja nägemise abil on niisugune tajumine, mille korral laps mitte ainult ei kuule häält, vaid näeb ka rääkija suud. Ei maksa segi ajada kuulmis- ja nägemistaju nägemise teel tajumisega, mille korral laps kuuleb eseme…
Kuulmistaju areng Kuulmistaju areneb kahesuunaliselt: ühelt poolt areneb tavahelide vastuvõtt, teiselt poolt kõnehelide taju, s.t kujuneb foneemikuulmine. Mõlemal juhul on tähendus inimese jaoks eluliselt oluline ja tähendused hakkavad kujunema väikelapseeas. Väikelaps kuuleb ainult valje helisid, kuid kuulmisteravus areneb kiiresti. Koolimineku ajaks kuuleb laps helisid, mis on palju kordi vaiksemad kui need, mida kuuleb väikelaps. Samal…
HUVI OÜ 
You must be logged in to post a comment.