GRAMMATIKA


GRAMMATIKA Teema sisaldab nii sõnade vormistikku (morfoloogia) kui lauset (süntaksi). Kõne grammatilise külje kujundamisel tuleb arvestada järgmiste põhimõtetega: • Süntaksi kaudu omandab laps sõnavara ja morfoloogia. Lauselise kõne areng tingib vajaduse uute sõnade ja vormide järele. Vajadus lauseid kasutada tekib omakorda suhtlemisel tegevuse (mängu, käelise tegevuse, liikumise) käigus. Seega on võimalused kujundada lauset ja vormistikku teineteisest eraldi ning väljaspool…

SÕNAVARA


SÕNAVARA Sõna on nii keeleüksus (sõnadeta pole võimalik moodustada lauseid, väljendada mõtteid) kui ka tunnetustegevuse üksus (tähistab kujutlust või mõistet). Sõnavara arengu hindamisel ja kujundamisel tuleb tähelepanu pöörata järgmistele aspektidele: Sõnavara suurus ja kasv: arengulised erinevused on koolieelses eas väga suured, sõltudes lapse arengukeskkonnast ja -iseärasustest. Seepärast ei ole otstarbekashinnata lapse kõne arengut (eriti 2.-3.…

HÄÄLDAMINE


HÄÄLDAMINE Hääldamise puhul tuleb tähelepanu pöörata sellele, kuidas laps hääldab häälikuid üksikult, silbis, sõnas, vabas kõnes. Õige hääldamine sisaldab ka sõna silbistruktuuri, sõnarõhu ja sõnavälte eesti keelele vastavat hääldust. Lisaks on vaja jälgida, kuidas laps kasutab intonatsiooni (mis sõnu lauses rõhutab ja kas varieerib intonatsiooni – küsiv, nõudlik, imestav jne). Hääldamise areng ja arendamine on…

KEEL JA KÕNE


KEEL JA KÕNE Kõnearendus on laste kõne ja suhtlemise sihipärane arendamine. See ei piirdu keelevahendite õpetamisega, st uute sõnade, sõnavormide ja lause praktilise kujundamisega. Kõnearenduses tuleb eelkõige õpetada last nimetatud keelevahendeid kõnes erinevates funktsioonides/eesmärkidel (suhtlemine, tunnetuslik funktsioon, so teadmiste omandamine ning enda ja teiste tegevuse reguleerimine ja planeerimine kõne abil, vt ka üldoskuste suhtlemise osa)…

6-7 aastase lapse kõne arendamine.


Laps on kooliks valmis. Ta on piisavalt hästi arenenud nii kehaliselt kui vaimselt. Kõige tähtsam ei ole aga see, mida teie laps teab või oskab, vaid see, kuidas ta oma oskusi kasutab. 6-7 aastane laps: Hääldab kõiki häälikuid õigesti, räägib selgelt ja arusaadavalt. Oskab leida riime lihtsatele sõnadele. Tunneb enamikku trükitähti Kasutab kõnes 5-6-sõnalisi lauseid…

5-6 aastase lapse kõne arendamine.


Laps muutub iga päevaga aina iseseisvamaks. Last mõjutavad endiselt sünnipärased eeldused ja kasvukeskkond. 5-6 aastane laps:  Teab oma aadressi ja telefoninumbrit. Oskab näidata, mida on vähe-palju, üks-mitu. Laual 1 ese ja mitu eset – näita, kus on 1, kus mitu. Sama piltidega, kus on 1 ja mitu. Räägib oma igapäevastest tegemistest. Palu lapsel jutustada sellest,…

4-5 aastase lapse kõne arendamine.


Neljaaastane on suurema osa keeleoskusest juba omandanud. Nüüd arenevad jõudsalt muud võimed. 4-5 aastane: Leiab esemele-pildile paarilise. Kasuta oma kõnes sõna paar, kui räägid 2 samasugusest esemest. Kingapaar, kindapaar. Palu lapsel panna kokku esemepaare – erinevad kindapaarid. Ütleb oma aadressi ja telefoninumbri. Korrake kodust aadressi, telefoninumbrit. Oskab öelda, kas sõnad on riimis või mitte. Samasuguse…

3-4 aastase lapse kõne arendamine.


Kolmeaastane on juba mõnus vestluskaaslane. Samas saab ta päris hästi hakkama ka igapäevaste toimetustega. 3-4 aastane laps: Kasutab Kas-küsimusi. Anna lapsele ette mudel: Kas isa on kodus? Kasuta kas küsimust sageli oma kõnes.· Oskab öelda oma mõlemat nime. Ütle lapsele tema ees- ja perekonnanimi, korrake seda. Kasutage ka pereliikmete nimesid. Vastab lihtsatele kuidas-küsimustele. Igapäevatoimingute juures…

2-3 aastase lapse kõne arendamine.


Selles vanuses mõistab laps juba päris pikki ja keerulisi lauseid. Mida vanemaks laps saab, seda sihipärasemalt ja oskuslikumalt hakkab ta oma käsi kasutama. 2-3 aastane laps: · Ühendab nimisõna tegusõnaga. Marko sööb. Küsi lapselt: Mida Marko teeb? Koos raamatut vaadates küsi piltide kohta: Mida karu teeb. Aita lapsel vastata: Karu kõnnib. · Väljendab kahe sõnaga omandisuhet.…

Keel ja kõne


Järgnevalt antakse ülevaade kõnetegevuse põhikategooriatest – keelest ja kõnest, mis on kognitiivse arengu ühed olulisemad tegurid. Keelt vajab inimene, et suhelda teistega ühiskonnas. Igapäevane keelekasutus annab meile järjepidevat mõttetööd, mõtlemine ja keel on kaks lähedalt seotud psüühilist funktsiooni. Ent keele otstarbeks on ka meelelise tunnetuse vahendamine, organiseerimine ja täpsustamine. Väikelaps omandab keele selgeks õppimise käigus…