Esemelises tegevuses avalduvad lapse teadmised ja oskused esemete kasutamisviisides. Need omandatakse täiskasvanu juhendamisel, jäljendamisel või nendega koos tegutsedes. Võgotski (1991) tõi esile laste huvide skeemi, millest selgub, et laste huvide areng on tihedas seoses laste üldbioloogilise kasvuga. Arengu esimesel perioodil õpib laps juhtima oma tunnetusorganeid: liigutama käsi, pead, silmi, tekib huvi igasuguste ärritajate vastu, olgu…
Varases eas laps meenutab peamiselt äratundmise vormis, s.t taju vormis, millega ühineb mälu akt. Laps tajub eset kui tuttavat ja väga harva meenutab seda, mis pole tal silme ees; ta võib olla tähelepanelik vaid selles suhtes, mis asub tema tajuväljas (Võgotski 2006). Kuna lapse kõne, mõtlemine, joonistamine jm saavad kujuneda motoorika ja tajude teatud arengutasemel,…
Järgnevas peatükis antakse ülevaate järgmisest arengu osast: lapse motoorika ja peenmotoorika areng. Esimesel eluaastal toimuv areng on seotud oskusliku kontrolli saavutamisega keha üle ehk motoorika arenguga. Iga oskuse valdamine viib edasi keeruliste ja raskemate ülesannete omandamisele. Suur osa imiku arengust on seotud oma keha valdama õppimisega. 12. elukuuks astub enamik lastest oma esimesi samme (Butterworth…
Lapse kasvatamine algab esimestest elupäevadest. Naeratus, hellad sõnad, puudutused, süles kandmine, rinnaga toitmine – sellest kujuneb vaevumärgatav, kuid samas nii vajalik kasvatamise vorm, mida täiskasvanud nimetavad emotsionaalseks suhtlemiseks. Muidugi on veel vara rääkida lapse omadustest, nagu ausus, julgus, headus jpm. Kuid see, mis kujuneb suhtlemisel, on väga tähtis: emotsionaalne heaolu, soojus ja hubasus uues ja…
HUVI OÜ 