KOOLITULEKUKS VALMISTUMINE


KOOLIVLMIDUSE KAART Näidis on koostatud Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse poolt. Kaardi väljastab lasteaed või eelkool. Et tagada lapse igakülgne toetus uues keskkonnas, koolis, siis on kaardil oleva info põhjalikkus väga oliline. Ülevaate peab saama: 1. Senise arengu tugevatest tunnustest ja arendamist vajavatest aspektidest: füüsilise arengu tase (kõikidele märgatav, vaadeldav ja mõõdetav – kasv, kaal, koordinatsioon,…

KOOLIKÜPSUS


Kooliküpsus ehk koolivalmidus on selline intellektuaalne (vaimne), kehaline ja sotsiaalne areng, mis võimaldab tal 1. klassis õppida. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava kirjeldab koolieeliku, 6-7-aastase lapse eeldatavaid üldoskusi valdkondade kaupa. Lapsevanem saab nendega tutvudes ise hinnata oma lapse kooliküpsust. Koolis on eriti oluline lapse vaimne kooliküpsus, mida võib vaadelda seitsme alaosa kokkuvõttena: 1) arvude ja esemete…

Õppimine ja õpetamine I ja II kooliastmes


  Õppimine ja õpetamine I ja II kooliastmes Toimetaja Eve Kikas  http://eduko.archimedes.ee/files/EDUKOraamatkaanega.pdf Raamat annab ülevaate algklasside laste arengu ja õppimise iseärasustest ning sellest, kuidas neid iseärasusi laste õpetamisel arvestada ning see läbi laste arengu protsessi paremini toetada. Kirjeldatakse psüühiliste protsesside, võimete ja oskuste arengut ning seda, kuidas arengutaseme iseärasusi õpetamisel arvestada ning nende edasist arengut…

Lastevaheline konflikt on praktiline õppevahend


Konflikt on vältimatu ja hädavajalik sotsiaalsete oskuste/vilumuste arenguks. Vastastikuste probleemide lahendamine arendab last. Konfliktide lahendamise võimalusi on mitmeid, igas kollektiivis on selle kohta ainuomased normid. Seni pole kahjuks keegi suutnud täiuslikult kirjeldada efektiivset konflikti lahendamise teed. Tähtis on meeles pidada, et karistada või kritiseerida tuleb lapse käitumist, mitte last. Kui last ei õpetata kodus ja…

Lasteaialaste sotsiaalset kompetentsust mõjutavad tegurid


Praeguses ühiskonnas on suur tähtsus suhetega seonduvatel teadmistel ja oskustel, sest need mõjutavad oluliselt laste toimetulekut koolis. Väär on ettekujutus, et kõik kooli tulevad lapsed on eakohaselt sotsiaalselt arenenud. Arvatakse, et inimene areneb sotsiaalselt iseeneslikult. Kahjuks leidub suur hulk koolilapsi, eriti poisse, kellel on puudulike sotsiaalsete oskuste tõttu suhtlemisprobleeme. See võib olla ka praeguse suure…

Millal on laps kooliküps?


Viimasel ajal rohkelt kõneainet pakkunud koolist väljalangemise peamine põhjus on toimetulematus – nii õppetöö kui ka sotsiaalsete oskuste osas. Toimetulematuse põhjus võib peituda koolitee edutul algusel, saavutamata kooliküpsuses. Lapsevanemad peaksid teadma, et lisaks lugemis- ja arvutamisoskusele on veel mitmeid aspekte, millega lapse kooliküpsuse väljaselgitamisel arvestada. Koolivalmiduse teemal vestles Koolieluga Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse üldhariduse õppekavade…

Sotsiaalne küpsus ja koolivalmidus


Alusharidus on see lüli pidevhariduse süsteemis, mis peab olema tugev vundament kogu edasisele haridusteele. Tänapäeva aju-uuringud kinnitavad varajase ea arengu ja õppimise stimuleerimise vajadust. Oluline on laste hoid, õppimine ja sotsiaalne toetus.   Kolm kõige mõjukamat pioneeri eelkoolipedagoogika ajaloos, kelle ideed elavad ka praegu, on järgmised. 1. Friedrich Froebel (1782–1852), kes nägi perekonda kui esmast…

Õppimise põhimõtted


Lapse õppimisvõimet võib nimetada intelligentsiks, arukuseks, mõtlemisvõimeks ja taibukuseks. Koolieelses eas on tal võime omandada uusi oskusi ja mõisteid, temaga toimunud sündmusi mõista, mälu kasutada ja probleeme lahendada (Woolfson 2001). Lapse õpetamisel on täiskasvanu üks osapool, teine pool õppimisel on õppija, kus õppija võtab vastu infot ja teadvustab endale. Lõpptulemus sõltub kogu tervikust. Seega on…

4 – 6-aastase lapse areng ja õpivalmiduse kujunemine


Koolieelne iga on lapse mitmekülgse kiire arengu aeg. Edukaks vaimseks arenguks on oluline, et lapse tajud, kujutlused, mälu ja mõtlemine leiaksid aktiivset rakendamist, sest just nende protsesside arengust sõltub valmisolek õppimiseks mitte ainult kooli, vaid ka elukestvalt (Kivi & Roosleht 2000). Kogu eelkoolieale on iseloomulikud järgmised motiivid: lapse huvi täiskasvanu maailma vastu, tahe tegutseda nagu…

Nõuandeid lapsevanemale


Nõuandeid lapsevanemale Ene Hiiepuu (2004) annab nõuandeid lapsevanemale, et lapsel oleks koolis kergem kohaneda. Lapsele on vaja kindlat päevarežiimi ja järjekindlaid nõudmisi. Lapsele tuleb seada piirid, et ta hiljem teaks, kuidas kollektiivis käituda nii, et temaga rahule jäädaks. Vanemal peaks olema kannatust lasta lapsel endal tegutseda ja harjutada. Ei tohi teha lapse eest midagi ära…