MÄNGE FONEEMITAJU ARENDAMISEKS „ Silpide koputamine“ Eesmärk: foneemitaju arendamine ja silbianalüüsi õpetamine. Vahendid: trumm ja tamburiin Kirjeldus: Lapsed istuvad reas. Õpetaja selgitab, et iga laps peab nii mitu korda koputama või plaksutama, kui mitu silpi on talle antud pildi nimetuses. Lastele antavad sõnad olgu erinevate silpide arvuga. Mängu võitjaks saab laps, kes kõigi talle antud…
Lugemine ja kirjutamine kui kirjaliku kõne vormid kujunevad suulise kõne baasil. Kirjalik kõne vajab eraldi õppimist, sest siin tuleb kasutada märke – tähti. Lugemis- ja kirjutamisoskus on aluseks paljude teiste õpioskuste kujunemisele. Kui rääkides on tähelepanu keskpunktis tähenduse edasiandmine, siis kirjaliku kõne puhul jaotub tähelepanu nii sisu kui vormi vahel. Laps õpib mõistma ja jälgima, kuidas tähendust edasi anda. Seetõttu…
Suhtlemine on peamine keelekasutuse/kõne funktsioon. Suhtlemisel toimub osalejate vastastikune mõjutamine mingi ühise eesmärgi nimel. Suhtlemine kujuneb ja areneb koolieelses eas seoses lapse tegevusega, s.o eelkõige praktilise tegevuse ja mänguga. Kahe-kolmeaastaselt on oluline roll koostegevusel täiskasvanuga, 4–5 aastaselt muutub tähtsaks koostegevus/koostöö ja suhtlemine eakaaslastega. Suhtlemisel kasutatakse nii kõnelisi/verbaalseid kui ka mitteverbaalseid/teisi suhtlusvahendeid (miimika, žestid, vaikus, pilkkontakt). Peamine verbaalse suhtlemise vorm on…
TEKST Tekst on ühe teema kohta rohkem kui ühe lause/lausungi loomine. Teksti võib olla koostanud üks inimene. Tegemist on monoloogiga. Teksti loomisel võivad osaleda ka kaks / rohkem kui kaks inimest – sel juhul on tegemist dialoogiga/polüloogiga. Igapäevased tekstid on peamiselt dialoogid. Kahe inimese ütlused, repliigid on mõtteliselt seotud. Et aga koolis hakkama saada, peab laps suutma kommenteerida, arutleda põhjalikumalt…
GRAMMATIKA Teema sisaldab nii sõnade vormistikku (morfoloogia) kui lauset (süntaksi). Kõne grammatilise külje kujundamisel tuleb arvestada järgmiste põhimõtetega: • Süntaksi kaudu omandab laps sõnavara ja morfoloogia. Lauselise kõne areng tingib vajaduse uute sõnade ja vormide järele. Vajadus lauseid kasutada tekib omakorda suhtlemisel tegevuse (mängu, käelise tegevuse, liikumise) käigus. Seega on võimalused kujundada lauset ja vormistikku teineteisest eraldi ning väljaspool…
SÕNAVARA Sõna on nii keeleüksus (sõnadeta pole võimalik moodustada lauseid, väljendada mõtteid) kui ka tunnetustegevuse üksus (tähistab kujutlust või mõistet). Sõnavara arengu hindamisel ja kujundamisel tuleb tähelepanu pöörata järgmistele aspektidele: Sõnavara suurus ja kasv: arengulised erinevused on koolieelses eas väga suured, sõltudes lapse arengukeskkonnast ja -iseärasustest. Seepärast ei ole otstarbekashinnata lapse kõne arengut (eriti 2.-3.…
HÄÄLDAMINE Hääldamise puhul tuleb tähelepanu pöörata sellele, kuidas laps hääldab häälikuid üksikult, silbis, sõnas, vabas kõnes. Õige hääldamine sisaldab ka sõna silbistruktuuri, sõnarõhu ja sõnavälte eesti keelele vastavat hääldust. Lisaks on vaja jälgida, kuidas laps kasutab intonatsiooni (mis sõnu lauses rõhutab ja kas varieerib intonatsiooni – küsiv, nõudlik, imestav jne). Hääldamise areng ja arendamine on…
KEEL JA KÕNE Kõnearendus on laste kõne ja suhtlemise sihipärane arendamine. See ei piirdu keelevahendite õpetamisega, st uute sõnade, sõnavormide ja lause praktilise kujundamisega. Kõnearenduses tuleb eelkõige õpetada last nimetatud keelevahendeid kõnes erinevates funktsioonides/eesmärkidel (suhtlemine, tunnetuslik funktsioon, so teadmiste omandamine ning enda ja teiste tegevuse reguleerimine ja planeerimine kõne abil, vt ka üldoskuste suhtlemise osa)…
Lugemisoskuse omandamine on küllaltki raske ja keeruline. Seda tuleb suunata nii, et lugemaõppimine kujuneks lapsele meeldivaks toiminguks. Lugemaõpetamine toimub analüütilis-sünteetilisel meetodil, s. o. sõnast häälikute eraldamine (analüüs) ja häälikutest (tähtedest) sõnade moodustamine (süntees). Lugemaõpetamist tuleb alustada kõne häälikulisest analüüsist, s. o. kuulmise järgi häälikute eraldamisest sõnades. Alustuseks anda ülesandeks meeles pidada vastava häälikuga sõnu esitatud…
Laps on kooliks valmis. Ta on piisavalt hästi arenenud nii kehaliselt kui vaimselt. Kõige tähtsam ei ole aga see, mida teie laps teab või oskab, vaid see, kuidas ta oma oskusi kasutab. 6-7 aastane laps: Hääldab kõiki häälikuid õigesti, räägib selgelt ja arusaadavalt. Oskab leida riime lihtsatele sõnadele. Tunneb enamikku trükitähti Kasutab kõnes 5-6-sõnalisi lauseid…
