5-6 aastase lapse kõne arendamine.


Laps muutub iga päevaga aina iseseisvamaks. Last mõjutavad endiselt sünnipärased eeldused ja kasvukeskkond. 5-6 aastane laps:  Teab oma aadressi ja telefoninumbrit. Oskab näidata, mida on vähe-palju, üks-mitu. Laual 1 ese ja mitu eset – näita, kus on 1, kus mitu. Sama piltidega, kus on 1 ja mitu. Räägib oma igapäevastest tegemistest. Palu lapsel jutustada sellest,…

4-5 aastase lapse kõne arendamine.


Neljaaastane on suurema osa keeleoskusest juba omandanud. Nüüd arenevad jõudsalt muud võimed. 4-5 aastane: Leiab esemele-pildile paarilise. Kasuta oma kõnes sõna paar, kui räägid 2 samasugusest esemest. Kingapaar, kindapaar. Palu lapsel panna kokku esemepaare – erinevad kindapaarid. Ütleb oma aadressi ja telefoninumbri. Korrake kodust aadressi, telefoninumbrit. Oskab öelda, kas sõnad on riimis või mitte. Samasuguse…

3-4 aastase lapse kõne arendamine.


Kolmeaastane on juba mõnus vestluskaaslane. Samas saab ta päris hästi hakkama ka igapäevaste toimetustega. 3-4 aastane laps: Kasutab Kas-küsimusi. Anna lapsele ette mudel: Kas isa on kodus? Kasuta kas küsimust sageli oma kõnes.· Oskab öelda oma mõlemat nime. Ütle lapsele tema ees- ja perekonnanimi, korrake seda. Kasutage ka pereliikmete nimesid. Vastab lihtsatele kuidas-küsimustele. Igapäevatoimingute juures…

2-3 aastase lapse kõne arendamine.


Selles vanuses mõistab laps juba päris pikki ja keerulisi lauseid. Mida vanemaks laps saab, seda sihipärasemalt ja oskuslikumalt hakkab ta oma käsi kasutama. 2-3 aastane laps: · Ühendab nimisõna tegusõnaga. Marko sööb. Küsi lapselt: Mida Marko teeb? Koos raamatut vaadates küsi piltide kohta: Mida karu teeb. Aita lapsel vastata: Karu kõnnib. · Väljendab kahe sõnaga omandisuhet.…

Kõne tunnetusliku funktsiooni areng


Kõne tunnetusliku funktsiooni areng on tihedalt seotud lapse vaimse kasvatusega, tema tajude, mõtlemise ja tegevuse arenguga. Uue informatsiooni, uute tundmuste ja teadmiste edasiandmiseks peab sõna avama iga eseme, tema omadused ja kvaliteedi. Sõna, mida ütleb alguses täiskasvanu, hiljem laps, peab olema lapsele arusaadav, lahti mõtestatud ja kutsuma mälus esile eseme või tegevuse vastavad omadused. Tundmatute…

Kõnekuulmise areng


Kõnekuulmise areng Kõnekuulmise arendamises liigub töö eristamiselt ja äratundmiselt tajudeni ja kujutlusteni, kuulmise ja nägemise abil tajutavast kuulmistajuni. Sõna tajumine kuulmise ja nägemise abil on niisugune tajumine, mille korral laps mitte ainult ei kuule häält, vaid näeb ka rääkija suud. Ei maksa segi ajada kuulmis- ja nägemistaju nägemise teel tajumisega, mille korral laps kuuleb eseme…

Keel ja kõne


Järgnevalt antakse ülevaade kõnetegevuse põhikategooriatest – keelest ja kõnest, mis on kognitiivse arengu ühed olulisemad tegurid. Keelt vajab inimene, et suhelda teistega ühiskonnas. Igapäevane keelekasutus annab meile järjepidevat mõttetööd, mõtlemine ja keel on kaks lähedalt seotud psüühilist funktsiooni. Ent keele otstarbeks on ka meelelise tunnetuse vahendamine, organiseerimine ja täpsustamine. Väikelaps omandab keele selgeks õppimise käigus…