Näitliku-kujundilise mõtlemise areng


Näitliku-kujundilise mõtlemise olulisim külg on oskus tegutseda mõttes, opereerides kujutlustega. Näitliku-kujundilise mõtlemise algetapid on tihedasti seotud tajuprotsesside arenguga. Tajuülesannete lahendamise käigus kulgevad tajuprotsessid tihedas seoses kujutlustega. Et valida näidisele vastavat eset teiste hulgast, on tingimata vaja omada selget kujutlust näidisest. Oskus kujutada eset ette nii, nagu seda on tajutud, on näitliku-kujundilise mõtlemise alus. Laste arendamine…

Põhjusliku mõtlemise elementide areng


Põhjusliku mõtlemise elementide areng Tegevuses puutuvad lapsed kokku füüsiliste nähtustega, kuid tavaliselt ei mõtesta nad lahti seda, mida nad näevad. Huvi nähtuste ja nende põhjuste vastu tekib lapsel siis, kui sündmuste tavaline käik on häiritud. Teiste sõnadega – huvi nähtuste põhjuse vastu on orienteerumisreaktsioon. Sellepärast on põhjusliku mõtlemise arendamise mängudes ja harjutustes vaja luua situatsioone,…

Kaheosaliste ülesannete täitmine


Kaheosaliste ülesannete täitmine Kaheosaliste ülesannete lahendamisega näitlikult-praktiliselt puutuvad lapsed kokku siis, kui tegevusse lülitatakse vahe-eesmärk, kui abivahend ei asu vahetult lapse vaateväljas. Selle vahendi saamiseks tuleb lahendada lisaülesanne: kas valmistada vahend ette (vabastada liigsetest detailidest, puhastada ära) või teha vahend kui tööriist valmis. Sel juhul võib laps vahe-eesmärgi mõjul kõrvale kalduda ja unustada peaeesmärgi. Lapse…

Näitliku-praktilise mõtlemise areng


Näitliku-praktilise mõtlemise areng Sündides ei ole lapsel välja kujunenud mõtlemisvõimet. Esimesed mõtlemisprotsessid tekivad tal ümbritsevate esemete omaduste ja suhete tunnetamise, nendega tegutsemise ja tajumise tulemusel. Järelikult on taju ja mõtlemise areng ühtne tervik. Esimesed lapse mõtted on praktilised, tegevusega seotud. Seda väga varast mõtlemisvormi nimetatakse näitlikuks-praktiliseks ja see soodustab teiste, keerulisemate – näitliku-kujundilise ja sõnalise…

Üleminek tajult näitlikule-kujundilisele mõtlemisele ja loogilise mõtlemise elementidele


Üleminek tajult näitlikule-kujundilisele mõtlemisele ja  loogilise mõtlemise elementidele  Rääkides üleminekust tajudelt näitlikule-kujundilisele mõtlemisele, käib jutt tajutu taastamisest kujutluses ja nende kujutlustega opereerimisest. Niisugune taastamine areneb ja ilmneb lastel mitmesuguste tegevuste käigus. Kujutlusi esemetest, esemete ja nende osade omadustest ja suhetest kutsuvad esile sõnad või vastavate kujutiste näitamine ja need võivad omakorda saada joonistuse, voolimise, konstrueerimise või…

Mõtlemist arendavad didaktilised mängud ja harjutused


Mõtlemist arendavad didaktilised mängud ja harjutused Lapse varase ja koolieelse ea kogu tunnetustegevus on seotud tema praktilise tegevuse ja ümbritsevas keskkonnas orienteerumisega. Ka mõtlemise areng on selles vanuses seotud lapse praktilise tegevusega ning ümbritseva keskkonna esemete omaduste ja suhete tajumisega. Mõtlemine areneb kahes suunas. Üks tee läheb näitlikult-praktiliselt näitlikule-kujundilisele ja loogilisele mõtlemisele. Teine tee on…

Meeldejätmine, mis on seotud ettekujutusega vormist


Meeldejätmine, mis on seotud ettekujutusega vormist  Didaktilised mängud ja harjutused sensoorseks arenguks  Kui laps võrdleb nägemise teel vorme, on tal aluseks tajutud kujund. Niikaua kui laps seda meelde ei jäta, ei muutu see omandatud tajukujundiks, kujutluseks. Tööd alustatakse tuttava materjaliga. Kui laps ei suuda eristada ringi või ruutu jne, ei saa temaga mängida nende vormide…

Taju, mõtlemise ja mälu areng


Varases eas laps meenutab peamiselt äratundmise vormis, s.t taju vormis, millega ühineb mälu akt. Laps tajub eset kui tuttavat ja väga harva meenutab seda, mis pole tal silme ees; ta võib olla tähelepanelik vaid selles suhtes, mis asub tema tajuväljas (Võgotski 2006). Kuna lapse kõne, mõtlemine, joonistamine jm saavad kujuneda motoorika ja tajude teatud arengutasemel,…