Lapsevanem küsib:
Plaanin oma kaheaastast last sügisest sõimerühma panna. Tahaksin rohkem teada sõimerühmas toimuvatest õppetegevustest- või on sõimerühmas pigem nii, et on rohkem laste järele vaatamine ja tegevusi vähe? Millised tegevused on?
Kas tõesti tuleb muretseda ka lapse n.-ö. turvalisuse pärast (hammustamine, teise lapse löömine või et mu enda laps võib kedagi hammustada või lüüa)? Kuidas õpetajad olukorra ikkagi lahendavad? Minu laps küll tavaliselt enam püksi ei tee, aga vahel võib seda juhtuda, eriti keskkonnavahetuse pärast-kuidas õpetajad ja abid sellesse suhtuvad?
Üldist
Kuna lastead on haridusasutus, toimuvad seal igas vanuserühmas lastele õppetegevused. Soovitan läbi lugeda Koolieelse lasteausutuse riikliku õppekava, et saada ülevaadet lasteasutustes toimuvast. Ka sõimelastel on muusikatunnid, kunstitunnid, tehakse teatrit ja loetakse muinasjutte ning mängitakse mänge. Laste põhitegevus sõimerühmas ongi mäng ja kõike uut omandatakse mängu kaudu. Kindlasti on lasteaias laste järele vaatamine ja õpitegevuste läbiviimine usaldatud oma ala parimate asjatundjate hooleks. Muretseda lapse turvalisuse pärast pole vaja, küll aga võib teadmiseks võtta, et väiksemaid konflikte tuleb suuremas lastekollektiivis ikka ette. Teie laps õpib seal eluks väga vajalikke ja olulisi sotsiaalseid oskusi, mida ta kodus õppida ei saa. Konflikte lahendatakse ka lasteaias nagu tavaeluski: rääkimise, veenmise, selgitamisega. Probleemi lahendamisse kaasatakse vajadusel ka lapsevanemad. Üheskoos suudetakse palju! Kindlasti vahetavad õpetajad teie lapse pükse, aitavad riietumisel ja söömisel, on igati toeks. See on nende töö ja oma töösse suhtuvad lasteaiaõpetajad täie tõsidusega.
Kodune ettevalmistus
Lapsevanemal, kes soovib oma last lasteaeda tuua, oleks hea esmalt ise lasteaeda külastada ning seal oma lapse tulevaste õpetajatega vestelda. Soovitatav on tutvuda lasteaia päevakavaga, et ka kodus last pisut harjutada päeva olulisi toiminguid umbes samal ajal tegema. Millal on lasteaias hommiku- ja lõunasöögi ning õhtuoote aeg, mis kellast mis kellani lapsed päeval magavad.
Kindlasti on soovitatav ka kodus panna laps päeval võimalikult samal ajal magama kui lasteaiaski (enamasti on lasteaias lõunauinak kella 13.00- kuni 15.00-ni). Nii on üleminek kodunt lasteaeda lapsele vähem traumeeriv. Esialgu ei mõista laps, miks lasteaias on palju asju teisiti. Miks ta peab lasteaias üldse magama, kui ta kodus pole kunagi lõunatunnil maganud või on harjunud magama hoopis teisel kellaajal. Vanemad saavad siin oma last väga palju aidata.
Hea oleks ka, kui väikelast harjutataks potil käima ja lihtsamaid eneseteeninduse toiminguid (riietumine, söömine) ise tegema või selles tähtsas töös algatust näitama. Laps, kes on mõnikord enne lasteaeda toomist olnud kas lapsehoidja või vanaema juures, kohaneb lasteaiaga lihtsamini – tal on juba olemas ema-äraoleku-kogemus.
Lasteaiaga kohanemine
Iga laps kohaneb lasteaiaga ja emast eemalolekuga erinevalt. Pole olemas täpselt ühte aega, mille jooksul kõik lapsed on selleks valmis. Keskmiselt peaks see raske töö tehtud saama 2-3 nädala kuni kuu ajaga.
Lapse lasteaiaga kohanemisel on soovitatav, et ema või isa tulevad esmalt koos lapsega lasteaeda teiste laste juurde mängima. Siis näeb laps ka oma tulevasi mängukaaslasi ja tutvub õpetajatega. Igal lapsel on lasteaiaga kohanemisel erinev aeg. Mõni kohaneb kiiresti, teisel läheb mitu nädalat või isegi kuud, enne kui ta on nõus pikemat aega ilma emata olema. Alguses on soovitatav emal ainult korraks (1 tund) lapse juurest ära käia ja teda teistega koos mängima jätta. Kui laps on rahulik ja kõik tõrgeteta sujub, võib lapse juba terveks hommikupoolikuks lasteaeda jätta. Tõsine katsumus on lapse jaoks lasteaias ilma emata magamine. Seda võib proovima hakata alles siis, kui laps hommikupoolikul mängu ajal rõõmus ja rahulik on. Kui laps lõunauinakuga lasteaias ilusti hakkama saab, on soovitatav talle kohe peale magamist järgi tulla (umbes kella 15.00 paiku). Ja alles peale kõiki neid kohanemisi võib lapse “pikaks päevaks” lasteaeda jätta. Siinjuures tuleb siiski jälgida, et päev liiga pikaks ei kujuneks. 10 tundi (8-st 18-ni või veelgi kauem) on väikese lapse jaoks liig.
Laps käib lasteaias
Kui laps on juba lasteaiaeluga harjunud, toovad vanemad ta tavaliselt 5 päeval nädalas lasteaeda. Soovitatav oleks lapsele võimaluse korral üks päev nädalas “vabaks anda”. Lapse tundlik närvikava vajab samuti puhkust. Hea oleks ka, kui lapse päevad lasteaias ei kujuneks liiga pikaks (8-10 tundi). Nii võib laps muutuda nutuseks ja närviliseks, kergesti haigestuda. Säästkem lapsi!
Lapse riietusest lasteaias
Lapsele on soovitatav lasteaeda selga panna võimalikult naturaalsest materjalist riided, et ta keha saaks hingata. Teine oluline omadus lasteaialapse riietel on nende kergesti selgapandavus. Esialgu pole vaja nööpe, lukke, pandlaid! Nendega ei saa laps ise hakkama ja tal tekib riietumisega negatiivseid kogemusi. Samuti pole lasteaias soovitatavad väga tugevasti üle pea käivad pluusid-kampsunid. Nende selgapanek ja äravõtmine teevad lapsele haiget! Tark lapsevanem paneb lapsele selga lihtsalt üle pea käivad või eest kinnitatavad pluusid-kampsunid ja kummipaelaga ümber keha olevad seelikud-püksid. Nii saab laps ISE oma riietumisega hakkama ja see tegevus hakkab talle meeldima.
Magamisriiete valiku osas on erinevates lasteaedades erinevad soovitused. Hea oleks siiski magamise ajaks mänguriided seljast võtta ja kasvõi T-särk selga panna. Magamisriiete valik lasteaias sõltub ka magamisruumi temperatuurist ja aastaajast.
Lasteaia sisejalatsid olgu mugavad – lahtise varbaosa ja kinnise kannaga, soovitatavalt jalatalda toetavad. Nii saab jalg “hingata” ja kujuneval jalalabal on õige tugi olemas. Täiesti kinnised jalatsid on palavad ja umbsed (tennised). Samuti ei sobi lasteaeda turult ostetavad plastmass-sandaalid või kinnised kõrgema kontsaga kingad (mida tüdrukud teatud vanuses väga kanda tahavad). Hea pole lapsel ka susside-kingadega, mis kanna tagant lahti ja hoopis kinnitamata on. Hea oleks, kui sisejalatsid oleksid kinnitatavad takjakinnisega (laps saab nendega ise hakkama).
Õuejalanõud olgu ilmale vastavad.
Ühine soovitus nii toa- kui õuejalatsitele on – jalanõu olgu lapsele PARAS. Mitte liiga suur ega liiga väike. Väikest saabast või kummikut on väga raske lapsele jalga aidata ja jälle jääb lapsel riietumisest negatiivne kogemus.
Sama soovitus – riie olgu lapsele paras – kehtib ka õuekombinesooni-jope-pükste puhul.
Soovitatav oleks lapse riietusesemete sisepinnale teha märk (lapse nimi, nimetäht), mille järgi just oma lapse riided ära tunnete. Muidu on segiajamine võimalik, sest tihti on lastel seljas sarnased riided.
Kodused mänguasjad lasteaias
Koduste mänguasjade kaasavõtmise-soovitused on igas lasteaias erinevad. Hea oleks, kui lapsevanem enne õpetajalt küsiks, missugused kombed just selles lasteaias ja rühmas on. Väikelastele oleks soovitatav lasteaiaga kohanemise ajaks lasteaeda kaasa anda kodune kaisuloom, mis on unetunnil toeks ja julgustuseks asendamatu.
Maiustused lasteaias
Iga lapsevanem soovib oma lapsele parimat. Tihti antakse lapsele lasteaeda kaasa maiustusi. Mõnikord ei raatsi laps neid teistega jagada ning sööb üksi või jagab 1-2 sõbraga, teised ümberringi kurvastamas. Kõik lapsed ei tohigi kõiki maiustusi allergia tõttu süüa. Nii teeb väike kommikarp lasteaias palju segadust.
Hea oleks, kui lapsevanem, kes soovib lasteaeda maiustusi tuua, sellest eelnevalt rühma õpetajale räägiks või maiustused õpetaja kätte annaks. Pärast hommikusööki saaks siis laps ise teisi kostitada.
Enamasti on ka maiustuste toomisel igas lasteaias ja rühmas omad tavad. Ei eksi lapsevanem, kes enne rühma õpetajalt nõu küsib. Kindlasti ei sobi lasteaeda näts.
Laps ja piirid
Iga laps vajab piire. Siis ei tundu ümbritsev maailm talle nii hirmutav. Lapse piirideks on vanemate keelud ja käsud. Kuigi väikesele lapsele on vanemal väga raske midagi keelata, on hea, kui tal on lasteaeda tulles tuttavad mõisted: ei tohi, tule siia, räägime tasem, ära tee teistele haiget jne. Lapsele on suur šokk, kui talle pole kodus vanemate poolt piire seatud või nende täitmist tähtsaks peetud, aga lasteaias see enam nii pole. Siis peab õpetaja hakkama ise piire seadma ja lapsele jääb ebameeldiv kogemus kurjast võõrast tädist, kes ei luba kõike seda, mida ta kodus varem tohtis.
Haige laps
Haige lapse koht (ka köhas ja nohus oleva) ei ole lasteaias. Siin on palju lapsi, keda köhiv ja aevastav laps nakatada võib. Hoolitsev pere jätab haige lapse koju ja ravib ta terveks. Hea on lapse haigestumisest ka lasteaeda teavitada.
Kui teie laps lasteaias haigestub, teatab lasteaiaõpetaja sellest teie antud telefonil teile koheselt. Kui õpetaja on teile lapse tervise pärast helistanud ja teil lapsele järgi tulla palunud, siis tehke seda esimesel võimalusel. Haigel lapsel on oma kodus ja oma vanematega kõige parem paraneda. Laps vajab siis rahu ja vaikust, mida lasteaias kusagilt võtta pole.
Veel soovitusi
* Igas lasteaiarühmas on ka lastevanemate koosolekud, millest igal perel on soovitatav osa võtta. Kõik ikka lapse heaolu nimel.
* Enamasti on lasteaedades rühma esikus teadetetahvlid, millel on hea iga päev silm peal hoida. Need teated on mõeldud just emadele-isadele. Vaadake, lugege ja saategi teada kõike, mida vaja!
* Kui vahetate töökohta või muutub kodune aadress või telefoninumber, siis palume sellest kohe ka lasteaiaõpetajat teavitada!
* Vajadusel ja otstarbekusest tulenevalt annab lasteaiaõpetaja oma ala kogenud spetsialistina nõuandeid ja soovitusi lapse arengu paremaks kulgemiseks. On hea, kui vanemad nendega arvestavad. Õpetaja lähtub alati lapse arengust ja tema huvidest. Ikka nii, et lapse huvid on esiplaanil.
* Hea oleks, kui lasteaeda tuleval sõimelapsel oleks harjumus ise käia ja jalutada. Enamasti sõidab väike laps lapsevankri või ema-isa autoga. Lasteaias aga peab ta ISE käima, sest õpetajal pole lihtsalt nii palju käsi, et kõiki sülle võtta. Siis on lapsel ehmatus suur, kui ta ise peab koos teistega jalgsi käima. Uskuge, iseseisev käimine on nii mõnelegi lapsele probleemiks, mis päeva probleemseks või kurvaks muudab. Teie saate teda aidata.
* Igal nädalal panevad rühma õpetajad välja laste kunstitööd.
Tutvuge, vaadake, tunnustage last! Laps on selle üle väga õnnelik ja uhke!
Kindlasti on lasteaias veel palju erinevaid traditsioone ja õpetajatel soovitusi, millega lapsevanematel on hea tutvuda.
Küsige ja teile vastatakse!
HUVI OÜ 